Nonii sõbrakesed. Ja pere ka :-)
Tänane päev on oli mega...
Magasin öösel suht kehvasti, ei teagi millest see tingitud oli, aga uni oli väga habras. Aga hommikul ajas emps mind jälle üles, et sööma jõuaksime. Jõudsime, jeiii. Peale seda läksime päikest võtma, ma küll ei päevitanud, aga siin vist pole vahet kas oled päikse käes või mitte, igaljuhul hakkab päike peale. Niisiis ma istusin varjus ja katsin oma punase rinnapealse kinni, et rohkem punetust ei saaks.
Aga basseinis oli vesi jahedam kui eile, niiet ujuda oli hea. Umbes lõunapaiku tulid meie juurde vandersellid, kes ütlesid, et löhme nüüd saari avastama. Mõeldud- tehtud. Tund aega hiljem istusime autosse ja läks sõiduks sinna kus paadid on. Tegelikult mitte autosse. Seekord istusime kasti. Enam polnud istmeid, lihtsalt Navara lahtine kast. Aga nii siin elu käib ja sõit polnud ka pikk. Ja lisaks meid oli koos juhiga 11 ühel masinal. Eestis poleks see kuidagi võimalik. Nagu mainisin, siis sõit oli lühike. Paar kilomeetrit. Ja juba nägimegi paate. Sai natuke oodatud, kuni söögid ja joogid paadile said ja siis oli minek :-) .
Paadisõit oli lahe. Olid kerged lained, millest paat pidi üle hüppama. Vinge. Meenusid kohe ajad, kus Tartus elasin ja sai veel pisema isendiga Peipsil kalal käidud :-) toredad ajad.
Esimena külastasime pisikest saart, kus randudes saime kohe snorgeldama minna.
Jube lahe ikka, korallid ja kalad ja kõik. Kuiti vesi oli natukene sombune, siis näha oli ikkagi väga palju. Ja siiiiiis. Siis nägin siilipoissi merepõhjas,päris hirmuäratav kogemus. Okad olid vähemalt 30cm. Õudne vaatepilt. Aga tõesti see oli ikka väga lahe kogemus.
Snorgeldatud, astusime paati ja sõit jätkus.. Suuremale saarele. Seal sõime lõunat ja uujusime. Esimest korda terve siin veedetud aja jooksulm tundus mulle, et õhk on külm. Aga ma vist eksisin, sest hetkel istun väljas ja higi voolab.
Aga. Sai ujutud, söödud ja joodud, muidugi vaatasime natuke ka saarel ringi. Ja oligi käes aseg, kus oli vaja tagasi oma hotelli minna. Teepeal snorgeldasime veel natukene ja seal oli siilipoisse oluliselt rohkem kui esimeses kohas. Aga õnneks vesi sügav ja siilikesed meile ohuks ei olnud.
Jõudsime tagasi hotelli ja ma rääkisin kohaliku prantslasega, kes siin hotellis töötab. Ta ütles et hotellis on 189 tuba ja see nv on nendest täidetud 180. Ehk siis meie hotell on täna rahvast täis. Siiski, oli rahvast piisavalt vähe, et leidsime basseini ääreääres istumiskohad ja sai basseinides ujuda ka. Selline peakski olema iga hotell. Mul on väga hea meel, et me just selles hotellis elasme hetkel. Mõnus rannaäärne koht, piisavalt vaikne ja piisavalt vähe inimesi et ennast vägaväga hästi tunda.
Magasin ka päeval natukene, umbes tunnikese. Ja siis läksime sööma. Ilmselgelt oli meil live muusika ja söök ka väga hea. Lauljal, kellega ma hästi läbi saan on siin paar tuttavat, kes samuti Filipiinidelt. Ülimalt lahedad neiud. Aga sain ka nendega pikemalt rääkida ja muidugi tahtsid nad pilti teha, kuna ma kasvult suurem kui nende kohalikud amigod. Panen sellest fotoalbumisse pildi ka.
Ja nüüd ongi päev läbi. Homme on meie viimane päev paradiisis, niiet ülehomme kell kolm hommikul peame siit lahkuma. Ehk siis homme ma magama ei lähe, muidu lennukis ei tule und.
Ilusat õhtut teile ja juba üsnapea oleme tagasi kodumaal kahjuks :-)
Chiao :-)
laupäev, 2. mai 2015
reede, 1. mai 2015
30.04 ja 01.05
Ohjahh, kuu vahetus...
Nägin facebookis, et kodumaal peeti väga kõvad peod maha. Aga ka siin, kohalikel on vaba päev täna, ehk siis pikk nädalavahetus. Ja seda oli näha ka.
Aga alustame siis eilsest päevast. Kõigepealt pean mainima, et puhkus on ikka meeletult lahe ja olla terve päeva oma aja peremees, seda tunnet pole kaua tundnud. Pole ühtegi kohustust ega probleemi. Tegelt ikka on küll probleeme...
Suurim probleem on see, et jõuaks ikka piisavalt jumet peale saada, ennem kui koju jõuame. Teine probleem- mida ma siis täna teen :-) tegelikult siin tegevust küllaga. Käin kordamööda meres ja basseinis ujumas. Mõnnnnnna :-)
Aga eilne päev oli rahulik, ärkasime päris hilja, kuskil pool kümme. Ja siis vedisime sööma. Peale seda päikse kätte. Ega siin tegelikult ei saa terve päeva pleesitada. Ma saan olla maksimum tund aega päikse all ja siis juba vägaväga punane. Aga meil siin teisigi Eestlasi, kellega lobiseda ja kaarte mängida ja muud põnevat. Ja kell kuus hakkab mängima restoranis elav muusika, see on üks igavesti toree asi. Saame selle lauljaga päris hästi läbi ja oleme juba päris palju juttu rääkinud. Vinge tegelane :-)
Aga täna... Täna ärkasin natukene varem kui eile, kuna emps tahtis linna minna. Siit lähevad tasuta hotellist bussid lähimasse linna. Ja bussid lähevad kell 9.00 ja 12.30 tagasi tuleb ainult kell 13.00. Niisiis ärekasime umbes kaheksa, käisime ajasime kõhud täis ja siis läkski mams linna rändama. Mina läksin basseini äärde, võtsin päikest ja käisin ujumas. Paljupalju kordi, sest seda ma siin teengi enamasti, ujun :-)
Arvasin, et ei suuda poole tunniga ennast punaseks päevitada, aga kui aru sain, et liig on oli juba natukene hilja. Ehk siis, ma olen täna väga punane. Ja ainult poolest tunnist piisas. Peale lõunat soigusid oma tubadest välja ka vandersellid. Grupp eestlasi- jube lahedads ja nendega saab nalja ka parajalt. Tegime päevaplaane. Otsustasime minna linna, et vaadata mis seal toimumas on. Kell pool kolm astusime hotelli alalt välja ja hakkasime taksot püüdma. Õnneks turvamehed välisväravas orgunnivad selle ise ära. Sõitsime kohaliku taksoga. Ehk siis vana maastur, millel puur kastis, kus istmed kahel pool. Vinge sõit.
Teepeale jäi meil üks rand, mis on vabadel päevadel siinsete inimeste üks lemmikutest kohtadest. Masinaid seisis teeääres palju.. Tegelt oli isegi päris hull ummik seal.
Nagu eelnevalt mainisin, siis oli enamus Taidel vaba päev.
Inimesed siinkandis ei uju ujukatega.. Väga imelik vaadata, aga selline tunne, et nii nagu randa tuldi, nii ka ujutakse- särgid seljas ja püksid jalas. Muidugi pean ma ka järjekordelt ära mainima Taide autohulluse. Peaaegu iga masin mis rannas oli, oli maastur. Oli madalaid ja oli kõrgeid, aga üks uhkem kui teine. Eriti kõval tasemel oli neil helisüsteemid, ulmeeeee...ja neid masinaid ranna ääres oli ka ikka meeletu kogus.
Bussid :-) see on eriti huvitav teema, nägime hordides busse, mis olid michelini mehikestega üleni ära ehitud ja muusika samamoodi meeletu sees, nagu diskobussid. Ummikus seistes nägin isegi ühte bussi mille vedrustus mängis muusika rütmis kaasa. Nagu Ameerika filmides need gängstade autod :-). Täitsa müstika ikka. Aga kunagi jõudsime linna ka. Jalutasime seal, vaatasime mis toimub ja otsisime kohta kus süüa, kuna meid oli kokku seitse, siis otsisime natukene suuremat kohta, et saaksime ikka üheskoos ümber laua istuda. Leidsime ühe koha. Laud oli nonii räpane ja üldse see koht oli väga kahtlane. Seal ei julenud süüa ja otrsisime edasi. Lõpuks jõudsime normaalsesse kohta, valisime toidud välja ja läks söömaks. Kohalik toit on kohati ikka väga vürtsine. Tegelikult mitte just toit aga mõni lehekene toidus sees. Ehk siis väga hoolikalt tuileb vaadata mida suhu pistad. Söök söödud hakkasime tagasi linna liikuma.sõit 15 km per kärss umbes üks euro. Pole üldse paha. Aga takso oli samasugune, kus istusime kuudis pinkidel. Tagasitulles oli taksojuht ikka eriline liiklushuligaan. Niipalju kui ma nägin ta armatuuri, siis tal spidomeeter oli miilides, aga seier, mis kiirust peaks näitama, puudus. Õnneks suht pisike tee ja ta väga kihutada ei saanud.
Jõudsin tagasi tuppa ja siis läksin empsiga sööma. Tegelikult mina ei söönud, aga olin talle meeleldi seltsiks, kuna seal elav muusika. Täna oli rahvast rohkem, kui muidu. Oli ka väikseid lapsi, kes laulda said kui tahtsid. Kutsuti mind ka laulule. Võtsin kidra kätte ja tegin ka kaks lugu. Väga huvitav kogemus oli :-) . ahjaa lauljaga tegin ühe tantsu kaa :-).
Ehk siis. Oli ülimalt tore päev, kahjuks on jõudnud kätte peaaegu öö. Niiet mina pistan pillid koti ja varsti magama. Ei tea veel kuidas see õnnestub, kuna rind on ikka väga punane :-) aga eks ma proovin. Saadan soojad tervitused kodustele ja üsna varsti juba näeme.
Kui nüüd päris aus veel olla, siis koduseid ja sõpru igatsen meeletult, aga ei igatse üldse kodumaad. Siin ilmad nii võrratud, et ei tahagi kohe ära minna. Tõesti ülimalt vinge elamus siin.
Bye... :-)
Nägin facebookis, et kodumaal peeti väga kõvad peod maha. Aga ka siin, kohalikel on vaba päev täna, ehk siis pikk nädalavahetus. Ja seda oli näha ka.
Aga alustame siis eilsest päevast. Kõigepealt pean mainima, et puhkus on ikka meeletult lahe ja olla terve päeva oma aja peremees, seda tunnet pole kaua tundnud. Pole ühtegi kohustust ega probleemi. Tegelt ikka on küll probleeme...
Suurim probleem on see, et jõuaks ikka piisavalt jumet peale saada, ennem kui koju jõuame. Teine probleem- mida ma siis täna teen :-) tegelikult siin tegevust küllaga. Käin kordamööda meres ja basseinis ujumas. Mõnnnnnna :-)
Aga eilne päev oli rahulik, ärkasime päris hilja, kuskil pool kümme. Ja siis vedisime sööma. Peale seda päikse kätte. Ega siin tegelikult ei saa terve päeva pleesitada. Ma saan olla maksimum tund aega päikse all ja siis juba vägaväga punane. Aga meil siin teisigi Eestlasi, kellega lobiseda ja kaarte mängida ja muud põnevat. Ja kell kuus hakkab mängima restoranis elav muusika, see on üks igavesti toree asi. Saame selle lauljaga päris hästi läbi ja oleme juba päris palju juttu rääkinud. Vinge tegelane :-)
Aga täna... Täna ärkasin natukene varem kui eile, kuna emps tahtis linna minna. Siit lähevad tasuta hotellist bussid lähimasse linna. Ja bussid lähevad kell 9.00 ja 12.30 tagasi tuleb ainult kell 13.00. Niisiis ärekasime umbes kaheksa, käisime ajasime kõhud täis ja siis läkski mams linna rändama. Mina läksin basseini äärde, võtsin päikest ja käisin ujumas. Paljupalju kordi, sest seda ma siin teengi enamasti, ujun :-)
Arvasin, et ei suuda poole tunniga ennast punaseks päevitada, aga kui aru sain, et liig on oli juba natukene hilja. Ehk siis, ma olen täna väga punane. Ja ainult poolest tunnist piisas. Peale lõunat soigusid oma tubadest välja ka vandersellid. Grupp eestlasi- jube lahedads ja nendega saab nalja ka parajalt. Tegime päevaplaane. Otsustasime minna linna, et vaadata mis seal toimumas on. Kell pool kolm astusime hotelli alalt välja ja hakkasime taksot püüdma. Õnneks turvamehed välisväravas orgunnivad selle ise ära. Sõitsime kohaliku taksoga. Ehk siis vana maastur, millel puur kastis, kus istmed kahel pool. Vinge sõit.
Teepeale jäi meil üks rand, mis on vabadel päevadel siinsete inimeste üks lemmikutest kohtadest. Masinaid seisis teeääres palju.. Tegelt oli isegi päris hull ummik seal.
Nagu eelnevalt mainisin, siis oli enamus Taidel vaba päev.
Inimesed siinkandis ei uju ujukatega.. Väga imelik vaadata, aga selline tunne, et nii nagu randa tuldi, nii ka ujutakse- särgid seljas ja püksid jalas. Muidugi pean ma ka järjekordelt ära mainima Taide autohulluse. Peaaegu iga masin mis rannas oli, oli maastur. Oli madalaid ja oli kõrgeid, aga üks uhkem kui teine. Eriti kõval tasemel oli neil helisüsteemid, ulmeeeee...ja neid masinaid ranna ääres oli ka ikka meeletu kogus.
Bussid :-) see on eriti huvitav teema, nägime hordides busse, mis olid michelini mehikestega üleni ära ehitud ja muusika samamoodi meeletu sees, nagu diskobussid. Ummikus seistes nägin isegi ühte bussi mille vedrustus mängis muusika rütmis kaasa. Nagu Ameerika filmides need gängstade autod :-). Täitsa müstika ikka. Aga kunagi jõudsime linna ka. Jalutasime seal, vaatasime mis toimub ja otsisime kohta kus süüa, kuna meid oli kokku seitse, siis otsisime natukene suuremat kohta, et saaksime ikka üheskoos ümber laua istuda. Leidsime ühe koha. Laud oli nonii räpane ja üldse see koht oli väga kahtlane. Seal ei julenud süüa ja otrsisime edasi. Lõpuks jõudsime normaalsesse kohta, valisime toidud välja ja läks söömaks. Kohalik toit on kohati ikka väga vürtsine. Tegelikult mitte just toit aga mõni lehekene toidus sees. Ehk siis väga hoolikalt tuileb vaadata mida suhu pistad. Söök söödud hakkasime tagasi linna liikuma.sõit 15 km per kärss umbes üks euro. Pole üldse paha. Aga takso oli samasugune, kus istusime kuudis pinkidel. Tagasitulles oli taksojuht ikka eriline liiklushuligaan. Niipalju kui ma nägin ta armatuuri, siis tal spidomeeter oli miilides, aga seier, mis kiirust peaks näitama, puudus. Õnneks suht pisike tee ja ta väga kihutada ei saanud.
Jõudsin tagasi tuppa ja siis läksin empsiga sööma. Tegelikult mina ei söönud, aga olin talle meeleldi seltsiks, kuna seal elav muusika. Täna oli rahvast rohkem, kui muidu. Oli ka väikseid lapsi, kes laulda said kui tahtsid. Kutsuti mind ka laulule. Võtsin kidra kätte ja tegin ka kaks lugu. Väga huvitav kogemus oli :-) . ahjaa lauljaga tegin ühe tantsu kaa :-).
Ehk siis. Oli ülimalt tore päev, kahjuks on jõudnud kätte peaaegu öö. Niiet mina pistan pillid koti ja varsti magama. Ei tea veel kuidas see õnnestub, kuna rind on ikka väga punane :-) aga eks ma proovin. Saadan soojad tervitused kodustele ja üsna varsti juba näeme.
Kui nüüd päris aus veel olla, siis koduseid ja sõpru igatsen meeletult, aga ei igatse üldse kodumaad. Siin ilmad nii võrratud, et ei tahagi kohe ära minna. Tõesti ülimalt vinge elamus siin.
Bye... :-)
kolmapäev, 29. aprill 2015
29.04
Hei.
Täna on siis see päev, kus algas õige puhkus. Jeiii :-)
Igatahes. Ärkasime, läksime korrusele nr 27 ja pildistasime linnavaadet. Võimas vaatepilt. Meeletu suur linn, nii palju kui üldse midagi näha on, kõik on üks suur linn. Aga Bangkok ongi suurlinn oma 18 miljoni elanikuga. Muuseas, meenus üks huvitav fakt. Nime Bangkok teavad enamasti välismaalased aga tegelikult on linnal maailma kõige pikem linna nimi : Krung Thep Mahanakhon Amon Rattanakosin Mahinthara Mahadilok Phop Noppharat Ratchathani Burirom Udomratchaniwet Mahasathan Amon Piman Awatan Sathit Sakkathattiya Witsanukam Prasit. Vot selline uhke nimi.
Aga sõime kõhu täis ja istusime busbussile, et sõita oma järgmisse hotelli, kus viibime terve oma rannapuhkuse aja. Jätsime oma giidiga hüvasti, ja sõit algas. Üle kolme tunni loksumist. Aga jõudsime kohale.
Novotel Resort Rayongis. Ulmeliselt ilus koht, otse mere ääres. Muidugi on siin olemas basseinid, kus me ujume, kuna merevesi tundub kordades soojem kui õhk. Esimene päev, kui saime lamada ja päikest nautida ja alla tunniga sain juba enamvähem valgest särgist lahti. Mis on tore. Kuna meil enam giidi pole, oleme siin omapead, siis oleme siin vaikselt mõelnud millega oma päevi sisustada. Tahaksime minna lähedalolevale saarele tuiama. Eks homme peab neid asju ajama hakkama. Muidugi tore on see, et ega keegi peale minu väga inglise keelt ei räägi ja kohalikud räägivad seda nii segaselt kui vähegi saab. Aga siin hotellis töötab mingisugune asjaajaja, kes pole kohalik ja kelle keel väga hea. Lubas meile kõik orgunnida, mida tahame. Eks homme näis kuidas läbirääkimised kulgevad .
Ahjaa, täna oli jälle õhõhtusöögi ajal elav muusika. Neiu ja meesterahvas Filipiinidelt, kus teiseks keeleks on inglise keel. Ajasin nendega natuke juttu ja naisterahvas kurtis, et nii palav on siin, siis jõudsime selleni, et eestis on aastaaeg, kus sajab lund. Sellepeale ütles ta, et tegelt pole ilmal väga vigagi :-). Ja ta polnud kunagi lund näinud :-) kõige põnevam oli see, et ta ei uskunud, et me saame autoga lumise ilmaga sõita, sest siis ju libe :-) siis seletasin talle naastrehvidest ja soojendusest autos, mis oli tema jaoks uus. Neil autod ainult jahutavad.
Muuseas, kui me jõudsime juba masinate teemale, siis täna kirjutan natuke kohalikust kultuurist seoses masinatega.
Esiteks, kui ma arvasin, et Tais on kõik vanad masinad, siis ma eksisin rängalt. Enamus masinad mis siin ringi sõidavad on oluliselt uuemad ja uhkemad kui meie kodumaal. Eriti meeldib kohalikele oma autosid kaunistada. Iga teise hoone esimesel korrusel on üks autoremondi töökoda. Ja mida seal tehakse, otseloomulikult vahetatakse autode stangesid. Ma julgeks väita et 90 % masinatest kannavad ehtena uhkeid stangesid või kehvemal juhul stangemadaldusi. Säravaid detaile ja muid lisavidinaid on ka päris palju. Maasturid enamus madalaks lastud, vinge valuvelg all ja üleni toonklaasid. Ehk siis autodesse sisse pole näha. Isegi esiklaasid täiesti mustad. Ja kui masin pole just sellise väga stiilse välimusega, siis on kasti paigaldatud puurid, katused jne. Ja muidugi autodest võtavad nad välja ka viimast. Kui midagi vaja vedada, siis pole probleemi. Mahub peale palju mahub ja kui enam ei mahu, siis natukene saab ikka juurde panna. Sama ka inimeste vedamisega. Sõidetakse kastides, koormate peal, kus iganes. Aga kedagi siin vist ei häiri. Igatahes, masinapark sellel maal on väga korralik. Ja enamus autodest on koguaeg puhtad ja läikivad. Bussidega sama lugu. Kohalikud turistibussid on nagu multifilmist võetud. Värvilised ja edevad. Aga nii neile meeldibki. Aa ja muidugi tuledest rääkides. Kedagi ei häiri kui pidurdustuli mitte ei põle vaid vilgub ja kui suunatuli tahavaatepeeglil hoopis sinine :-). Selline tore maa :-) ahjaa, nägin kohaliku suurt bussi millel oli neoontuled all.
Aga tänaseks lõpetan, eks nüüd tuleb huvitav aeg, peab ise oma päevi sisustama. Aga pidage vastu seal külmal kodumaal, toon teile tagasitulles kohvriga sooja kaasa.
Täna on siis see päev, kus algas õige puhkus. Jeiii :-)
Igatahes. Ärkasime, läksime korrusele nr 27 ja pildistasime linnavaadet. Võimas vaatepilt. Meeletu suur linn, nii palju kui üldse midagi näha on, kõik on üks suur linn. Aga Bangkok ongi suurlinn oma 18 miljoni elanikuga. Muuseas, meenus üks huvitav fakt. Nime Bangkok teavad enamasti välismaalased aga tegelikult on linnal maailma kõige pikem linna nimi : Krung Thep Mahanakhon Amon Rattanakosin Mahinthara Mahadilok Phop Noppharat Ratchathani Burirom Udomratchaniwet Mahasathan Amon Piman Awatan Sathit Sakkathattiya Witsanukam Prasit. Vot selline uhke nimi.
Aga sõime kõhu täis ja istusime busbussile, et sõita oma järgmisse hotelli, kus viibime terve oma rannapuhkuse aja. Jätsime oma giidiga hüvasti, ja sõit algas. Üle kolme tunni loksumist. Aga jõudsime kohale.
Novotel Resort Rayongis. Ulmeliselt ilus koht, otse mere ääres. Muidugi on siin olemas basseinid, kus me ujume, kuna merevesi tundub kordades soojem kui õhk. Esimene päev, kui saime lamada ja päikest nautida ja alla tunniga sain juba enamvähem valgest särgist lahti. Mis on tore. Kuna meil enam giidi pole, oleme siin omapead, siis oleme siin vaikselt mõelnud millega oma päevi sisustada. Tahaksime minna lähedalolevale saarele tuiama. Eks homme peab neid asju ajama hakkama. Muidugi tore on see, et ega keegi peale minu väga inglise keelt ei räägi ja kohalikud räägivad seda nii segaselt kui vähegi saab. Aga siin hotellis töötab mingisugune asjaajaja, kes pole kohalik ja kelle keel väga hea. Lubas meile kõik orgunnida, mida tahame. Eks homme näis kuidas läbirääkimised kulgevad .
Ahjaa, täna oli jälle õhõhtusöögi ajal elav muusika. Neiu ja meesterahvas Filipiinidelt, kus teiseks keeleks on inglise keel. Ajasin nendega natuke juttu ja naisterahvas kurtis, et nii palav on siin, siis jõudsime selleni, et eestis on aastaaeg, kus sajab lund. Sellepeale ütles ta, et tegelt pole ilmal väga vigagi :-). Ja ta polnud kunagi lund näinud :-) kõige põnevam oli see, et ta ei uskunud, et me saame autoga lumise ilmaga sõita, sest siis ju libe :-) siis seletasin talle naastrehvidest ja soojendusest autos, mis oli tema jaoks uus. Neil autod ainult jahutavad.
Muuseas, kui me jõudsime juba masinate teemale, siis täna kirjutan natuke kohalikust kultuurist seoses masinatega.
Esiteks, kui ma arvasin, et Tais on kõik vanad masinad, siis ma eksisin rängalt. Enamus masinad mis siin ringi sõidavad on oluliselt uuemad ja uhkemad kui meie kodumaal. Eriti meeldib kohalikele oma autosid kaunistada. Iga teise hoone esimesel korrusel on üks autoremondi töökoda. Ja mida seal tehakse, otseloomulikult vahetatakse autode stangesid. Ma julgeks väita et 90 % masinatest kannavad ehtena uhkeid stangesid või kehvemal juhul stangemadaldusi. Säravaid detaile ja muid lisavidinaid on ka päris palju. Maasturid enamus madalaks lastud, vinge valuvelg all ja üleni toonklaasid. Ehk siis autodesse sisse pole näha. Isegi esiklaasid täiesti mustad. Ja kui masin pole just sellise väga stiilse välimusega, siis on kasti paigaldatud puurid, katused jne. Ja muidugi autodest võtavad nad välja ka viimast. Kui midagi vaja vedada, siis pole probleemi. Mahub peale palju mahub ja kui enam ei mahu, siis natukene saab ikka juurde panna. Sama ka inimeste vedamisega. Sõidetakse kastides, koormate peal, kus iganes. Aga kedagi siin vist ei häiri. Igatahes, masinapark sellel maal on väga korralik. Ja enamus autodest on koguaeg puhtad ja läikivad. Bussidega sama lugu. Kohalikud turistibussid on nagu multifilmist võetud. Värvilised ja edevad. Aga nii neile meeldibki. Aa ja muidugi tuledest rääkides. Kedagi ei häiri kui pidurdustuli mitte ei põle vaid vilgub ja kui suunatuli tahavaatepeeglil hoopis sinine :-). Selline tore maa :-) ahjaa, nägin kohaliku suurt bussi millel oli neoontuled all.
Aga tänaseks lõpetan, eks nüüd tuleb huvitav aeg, peab ise oma päevi sisustama. Aga pidage vastu seal külmal kodumaal, toon teile tagasitulles kohvriga sooja kaasa.
teisipäev, 28. aprill 2015
28.04
Heihei.
Järjekordne päev õhtusse jõudnud ja homsest hakkab siis puhkus. Ehk siis homme hommikul sõidame randa.
Tänane päev oli meeletult palav ja päike paistis lagipähe. Päevitasin endale jälle ühe särgi selga :-) aga hommik algas nagu ikka, söögiga. Väga meeldiv. Peale seda bussile ja siis tegime väikse sõidu ja jõudsime sihtkohta. Kohaks täna Bangkoki Grand Palace. Väga uhke ja vinge koht. Mids kõike me seal ei näinud. Suurim vaatamisväärsus on seal muidu buddha kuju, mis on 24 karaadi ja kaalub 5.5 tonni. Ehk siis pisike kuju ja läbinisti kullast. Jutuks niipalju, et kolm aastat tagasi oli see tavaline kuju, kaetud tsemendtsemendi või krohviga. Kuju tõstmisel see kukkus ja voilaa, ilmnes, et kuju oli seguga üle tehtud kunagi, et sõja ajal seda ära ei viidaks:-) töötas.
Mis mulle kõige enam meeldis, oli see, kuidas kõik need majad on valmis nikerdatud. Üleni kuldset tooni maja, kaetud Itaalia kullavärvi klaasiga. Iga tükk umbes 1x1 cm. Ulmeeeee :-) aga tegelikult seal neid nikerdusi ja muid hullumeelsusi nii meeletult, et ei jõua äras imestada. Eks pildid natukene räägivad minu eest ka. Sai seal suhteliselt ksus ringi tuiatud ja vaadatud. Vaatamist oli tõesti meeletult ja plats ise ka ulmeliselt suur. NNagu mainisin, siis päike paistis eriti eredalt ja suurem osa ajasajast läks kaotsi varjus istudes.
Järgmine sihtkoht shopping tuur :-) käisime kohas, mis oli nagu kaubamaja, ehk siis mcdonalds ja muud tuntud brändid, aga meeletult palju oli ka traditsioonilist turuosa. Aga õnneks hoones sees ja õhk oli jahe. Sai ikka väga palju asju vaadeldud seal ja otsitud ja kaubeldud ja natukene ka ostetud. No nüüd peaks olems küll kõik kohustuslikud meened olemas. Tegelikult need turud on meeletult lahedad. Väga värvikirevad ja üleüldse väöga huvitavat toodangut täis.vaatasime seal ringi umbes 2.5 tundi. Ja üllatav oli see, et aeg lendas väga kiirelt.
Jõudsime tagasi hotelli. Sõime natukene ja siis läksin ujuma. No ulmeeee. Selline peabki elu olema. Jõuad koju ja lähed ujuma :-)
Ja nüüd kõige tähtsam osa päevast. Õhtusöök. See tähistas selle nädala lõppu. Kuna homsest mõned koju, mõned edasi puhkama, siis oli jah erilisem söök kui tavaliselt. Mõnus paadike sõitis veepeal, ja sööki ainult voolas lauale. Vahepeal oli raske järge pidada mida toodi ja mida ma juba sõin. Aga oli igasuguseid mereande. Kalu, mingid karbid ja mingi krabi vms :-) . aga toidud olid ülimalt maitsvad ja polnud üleliia teravad ka.
oeh pikk päev ja rohkem ei tahagi detailidesse laskuda. Lähen magama ära. Eks homme jälle siis . tsauu :-)
Järjekordne päev õhtusse jõudnud ja homsest hakkab siis puhkus. Ehk siis homme hommikul sõidame randa.
Tänane päev oli meeletult palav ja päike paistis lagipähe. Päevitasin endale jälle ühe särgi selga :-) aga hommik algas nagu ikka, söögiga. Väga meeldiv. Peale seda bussile ja siis tegime väikse sõidu ja jõudsime sihtkohta. Kohaks täna Bangkoki Grand Palace. Väga uhke ja vinge koht. Mids kõike me seal ei näinud. Suurim vaatamisväärsus on seal muidu buddha kuju, mis on 24 karaadi ja kaalub 5.5 tonni. Ehk siis pisike kuju ja läbinisti kullast. Jutuks niipalju, et kolm aastat tagasi oli see tavaline kuju, kaetud tsemendtsemendi või krohviga. Kuju tõstmisel see kukkus ja voilaa, ilmnes, et kuju oli seguga üle tehtud kunagi, et sõja ajal seda ära ei viidaks:-) töötas.
Mis mulle kõige enam meeldis, oli see, kuidas kõik need majad on valmis nikerdatud. Üleni kuldset tooni maja, kaetud Itaalia kullavärvi klaasiga. Iga tükk umbes 1x1 cm. Ulmeeeee :-) aga tegelikult seal neid nikerdusi ja muid hullumeelsusi nii meeletult, et ei jõua äras imestada. Eks pildid natukene räägivad minu eest ka. Sai seal suhteliselt ksus ringi tuiatud ja vaadatud. Vaatamist oli tõesti meeletult ja plats ise ka ulmeliselt suur. NNagu mainisin, siis päike paistis eriti eredalt ja suurem osa ajasajast läks kaotsi varjus istudes.
Järgmine sihtkoht shopping tuur :-) käisime kohas, mis oli nagu kaubamaja, ehk siis mcdonalds ja muud tuntud brändid, aga meeletult palju oli ka traditsioonilist turuosa. Aga õnneks hoones sees ja õhk oli jahe. Sai ikka väga palju asju vaadeldud seal ja otsitud ja kaubeldud ja natukene ka ostetud. No nüüd peaks olems küll kõik kohustuslikud meened olemas. Tegelikult need turud on meeletult lahedad. Väga värvikirevad ja üleüldse väöga huvitavat toodangut täis.vaatasime seal ringi umbes 2.5 tundi. Ja üllatav oli see, et aeg lendas väga kiirelt.
Jõudsime tagasi hotelli. Sõime natukene ja siis läksin ujuma. No ulmeeee. Selline peabki elu olema. Jõuad koju ja lähed ujuma :-)
Ja nüüd kõige tähtsam osa päevast. Õhtusöök. See tähistas selle nädala lõppu. Kuna homsest mõned koju, mõned edasi puhkama, siis oli jah erilisem söök kui tavaliselt. Mõnus paadike sõitis veepeal, ja sööki ainult voolas lauale. Vahepeal oli raske järge pidada mida toodi ja mida ma juba sõin. Aga oli igasuguseid mereande. Kalu, mingid karbid ja mingi krabi vms :-) . aga toidud olid ülimalt maitsvad ja polnud üleliia teravad ka.
oeh pikk päev ja rohkem ei tahagi detailidesse laskuda. Lähen magama ära. Eks homme jälle siis . tsauu :-)
esmaspäev, 27. aprill 2015
27.04
Heips...
Järjekorde palav päev Tais. Enamuse ajast oli pea märg :-). Mitte et see paha oleks, aga muuseas, mul juuksed ära pleekinud, täitsa heledad otsast :-)
Tänane päev algas nagu iga teinegi, meeldiva rutiiniga, ehk siis kott kokku ja sööma, söök nagu igas kohas njämma.
Aga tänane päev oli jälle täis vaatamisväärsusi ja kogemusi. Eriti meeldis mulle tänase pöeva juures see, et nögime sellist poolt Taist, mis muidu välja ei paista.
Aga käisime täna enamasti templites ja varemetes, saime palju huvitavat teada ajaloost ja sellest, mis siin sõjsõja ajal toimus ja kuidas kohalikel usuga lood on.
Igatahes, templid ja pühakojad ja kujud olid toredasd aga kõige toredam asi algas peale seda.
Liikusime vaikselt koguaeg Bangkoki poole ja lõunaks olimegi kohal. Sõime lõunat jälle veepeal laeval. Toit oli üllatusi täis. Ehk siis, võid tõsta endale igasugust asja taldrikule ja siis kui sööma hakkad, siis tuleb suhu miskit teravat. Ja nüüd algab mäng nimega ''otsi toidust teravad asjad, et neid mitte liiga palju korraga suhu panna''. Tore mäng, mulle meeldib :-) . aga tegelikult mulle toit väga meeldib. Vähemalt enamus sellest. Siin pannakse toidu sisse mingit maltsa, ehk siis kõva valge vars, millel pole üldse maitset ja vastik närida ka, sellest küll aru ei saa. Aga enamus muu hea. Eriti puuviljad, mida söögi alla ja peale süüa saab. Arbuus enamvähem sama mis eestis, võibolla natukene magusam ja mahlasem aga ananass... Vot see on asi millesugust eestis pole kunagi saanud. Nonii magus ja mahlane :-) mõnus.
Aga kõhud täis suundusime järgmisele paadile, selle paadiga läksime sõidule Bangkoki jõele ja kanalitele, mis selle ümbrusesse jäävad.pilt oli enamvähem selline, et sõidad laial jõel, näed pilvelõhkujaid, suuri ilusaid hooneid ja kõike mis suurlinnaga kaasneb. Ja siis tuli ära keerata väiksesse kanalisse. Ja koheselt hakkavad väikesed enamasti rääbakad majad väikeste hoovidega. tundus nagu selline vilets elurajoon. Aga tegelikult... Tegelikult üks kallimaid kohti Bangkokis. Võrdluseks. Keskmine korter avatud köögi ja elutoaga, lisaks magamistuba maksab kuskil 2 miljonit bahti. Seal kanali ääres keskmine maja aga 10 miljonit bahti. Ehk siis korter kuskil 60 000 ja see uberik 300 000 eurot. Vottak.
Tegime oma paaditiiru ära ja läksime järjekordse pühakoja juurde, seda hetkel restaureeriti, aga see oli üks meeletult huvitav ja ilus koht. Peahoone oli kuskikuskil 80 meetrit kõrgune, valge ja kaunistatud vörviliste kildudega. Kui nüüd täpne oolla, siis killukesed on hiina kösitöö portselani killud. Ja hoone mida restaureeriti, sealt eei võeta miskit maha. Ja kõik mis puudu oli nikerdati samamoodi Hiina portselanist. Kõige põnevam oli vaadata kuidas nad mida teevad. Terve maja tuleb puhtaks rookida portselani vahelt ja selleks on olemas meisel ja pisike haamer. Ja nii nad toksivad seal päev otsa... Kahju kohe :-)
Natuke Bangkoki teedest. Neli korrust... Kordan :-). Neli erinevat korrust kus on võimalik liigelda. Metroo, esimene teine ja kolmas :-). Kõige kõrgemal kus me oma bussigbussiga seiklesime oli kuuenda korrusega samal kõrgusel. Täitsa hullumeelne ju .
Täna jõudsime hotelli suhteliselt vara, lebotasime ja siis kohustuslik bassein ja saun. Oi kui mõnna. Täna ööbime Bangkokis, Aetas lumpini hotellis, väga ilus ja luks koht. Ja me jälle kümnendal korrusel. Siin kokku 27 korrust, homme lähme klõpsutame natuke linnavaadet ka .
Aga mina lähen magama :-)
Tsau. :-)
Järjekorde palav päev Tais. Enamuse ajast oli pea märg :-). Mitte et see paha oleks, aga muuseas, mul juuksed ära pleekinud, täitsa heledad otsast :-)
Tänane päev algas nagu iga teinegi, meeldiva rutiiniga, ehk siis kott kokku ja sööma, söök nagu igas kohas njämma.
Aga tänane päev oli jälle täis vaatamisväärsusi ja kogemusi. Eriti meeldis mulle tänase pöeva juures see, et nögime sellist poolt Taist, mis muidu välja ei paista.
Aga käisime täna enamasti templites ja varemetes, saime palju huvitavat teada ajaloost ja sellest, mis siin sõjsõja ajal toimus ja kuidas kohalikel usuga lood on.
Igatahes, templid ja pühakojad ja kujud olid toredasd aga kõige toredam asi algas peale seda.
Liikusime vaikselt koguaeg Bangkoki poole ja lõunaks olimegi kohal. Sõime lõunat jälle veepeal laeval. Toit oli üllatusi täis. Ehk siis, võid tõsta endale igasugust asja taldrikule ja siis kui sööma hakkad, siis tuleb suhu miskit teravat. Ja nüüd algab mäng nimega ''otsi toidust teravad asjad, et neid mitte liiga palju korraga suhu panna''. Tore mäng, mulle meeldib :-) . aga tegelikult mulle toit väga meeldib. Vähemalt enamus sellest. Siin pannakse toidu sisse mingit maltsa, ehk siis kõva valge vars, millel pole üldse maitset ja vastik närida ka, sellest küll aru ei saa. Aga enamus muu hea. Eriti puuviljad, mida söögi alla ja peale süüa saab. Arbuus enamvähem sama mis eestis, võibolla natukene magusam ja mahlasem aga ananass... Vot see on asi millesugust eestis pole kunagi saanud. Nonii magus ja mahlane :-) mõnus.
Aga kõhud täis suundusime järgmisele paadile, selle paadiga läksime sõidule Bangkoki jõele ja kanalitele, mis selle ümbrusesse jäävad.pilt oli enamvähem selline, et sõidad laial jõel, näed pilvelõhkujaid, suuri ilusaid hooneid ja kõike mis suurlinnaga kaasneb. Ja siis tuli ära keerata väiksesse kanalisse. Ja koheselt hakkavad väikesed enamasti rääbakad majad väikeste hoovidega. tundus nagu selline vilets elurajoon. Aga tegelikult... Tegelikult üks kallimaid kohti Bangkokis. Võrdluseks. Keskmine korter avatud köögi ja elutoaga, lisaks magamistuba maksab kuskil 2 miljonit bahti. Seal kanali ääres keskmine maja aga 10 miljonit bahti. Ehk siis korter kuskil 60 000 ja see uberik 300 000 eurot. Vottak.
Tegime oma paaditiiru ära ja läksime järjekordse pühakoja juurde, seda hetkel restaureeriti, aga see oli üks meeletult huvitav ja ilus koht. Peahoone oli kuskikuskil 80 meetrit kõrgune, valge ja kaunistatud vörviliste kildudega. Kui nüüd täpne oolla, siis killukesed on hiina kösitöö portselani killud. Ja hoone mida restaureeriti, sealt eei võeta miskit maha. Ja kõik mis puudu oli nikerdati samamoodi Hiina portselanist. Kõige põnevam oli vaadata kuidas nad mida teevad. Terve maja tuleb puhtaks rookida portselani vahelt ja selleks on olemas meisel ja pisike haamer. Ja nii nad toksivad seal päev otsa... Kahju kohe :-)
Natuke Bangkoki teedest. Neli korrust... Kordan :-). Neli erinevat korrust kus on võimalik liigelda. Metroo, esimene teine ja kolmas :-). Kõige kõrgemal kus me oma bussigbussiga seiklesime oli kuuenda korrusega samal kõrgusel. Täitsa hullumeelne ju .
Täna jõudsime hotelli suhteliselt vara, lebotasime ja siis kohustuslik bassein ja saun. Oi kui mõnna. Täna ööbime Bangkokis, Aetas lumpini hotellis, väga ilus ja luks koht. Ja me jälle kümnendal korrusel. Siin kokku 27 korrust, homme lähme klõpsutame natuke linnavaadet ka .
Aga mina lähen magama :-)
Tsau. :-)
pühapäev, 26. aprill 2015
26.04
Heii sõbrad :-)
Eriti tegus päev olnud täna, aga alustada tahaks täna hoopis millegi muuga. Nimelt...
Ma olen alati tahtnud endale suurt maja, vähemalt 250 m2, nüüd kus iga päev õhtul basseinis ujumas käinud tean, et sellisesse pisikesse kuuti mu bassein ära ei mahuks, pean ruute natukene juurde planeerima.. Ehk siis nagu välja lugesite, siis meil ikka ja jälle hotellis bassein. Siin on ka saun, selline ehtne, kus võid leiliga lusti lüüa nii nagu hing ihkab. Nii ma tegingi :-). Aga viimasel korral, kui proovisin leili visata, siis oli minuga mingi sumo saunas ja hakkas miskit karjuma, seal jätsin pooleli :-) .
Tänane majutuskoht Classic Kameo, Ayutthaya linnas. See linn oli kunagi aastasadu Tai pealinn. Siis tuli sõda ja nii see läks. Aga seda kutsutakse inglite linnaks, miks, ma ei tea :-) aga ilus nimi :-)
Aga tänasest päevast. Ärkasime nagu ikka, vara meie ja teie aja järgi, kell seitse sööma ja kaheksa bussile, koht kus eilse öö viibisime oli ikka meeletult ilus, hommikul sai veel ringi vaadatud ja klõpsutatud.
Aga päevast rääkides. Astusime bussi, läks sõiduks. Esimene peatus- elevandi küla. Kes siis ei teaks, et Tais on võimalik elevandiga sõita :-). Kõige ebastabiilsem sõiduvahend, millega ma kunagi reisinud olen, eriti mäest alla. Õudne, aga meeletult lahe. Mulle tundus, et meie londiste juht oli mingi pilvik :-). Suht udu ja sonis ja niisama kahtlane tegelane. Agajäime ellu ja elamus oli meeletu.
Igatahes, tiirutasime nendega seal veidi, sain ka sanga vahepeal haarata, usaldasin oma telefoni härra stonerile ja ta siis klõpsutas meist pilte.
Peale sõitu saime vante natukene sööta banaanidega (jube näljased olid) ja siis tuli vantide etteaste. Küll seisid esimestel jalgadel, küll taghumistel, keerutasid hula rõngast, tantsisid ja kõndisid kolmel jalal. Igast vigureid tegid veel. Mampsil video ka, kui tuleme siis näete.
Edasi läksime rongile, millega sellel surmaraudteel sõita saab. No tegelikult me rongile ei läinud kohe ja nüpd sellest räägingi.
Nimelt on siin rongidega nagu on, ehk siis jõuab nii kuidas jõuab ja keegi ei pahanda. Ehk siis rong pidi väljuma 11.33 aga tegelikult väljus umbes kaks tundi hiljem. Aga kohalikud sellega harjunud ja neid see ei häiri. Mul sai küll vahepeal villand seal rongijaamas tiksumisest. Aga oligi kiire puhkuse jooksul aega natukene mõelds ja plaane teha. kui rong lõpuks saabus, istusime peale ja läks sõiduks, rong nsgu rong ikka, selline vana. Nagu kunagi meie rongid:-) natukene logumad. Aga vaatamisväärsused olid super...
Jõudsime umbes 20 minutiga oma peatusse ja seal ootas meid söögikoht. Sõime kõhud täis ja tuiasime turul, kuna see jäi bussi minnes tee peale. Turg nagu iga teine, aga see oli rahulik. Keegi ennast peale ei surunud, pigem oli klientidest poogen, kes vaatas filmi, kes sõi, aga saigi rahulikult ringi vaadatud. Seal oli ka putka, kus müüdi kohaliku veini. Saime proovida igasuguseid erinevaid,seal oleks võinud vabalt ennast kooma juua sellest proovimisest, aga me seda ei teinud. Aga mamps leidis kookose veini, mille talle soetasime. See oli väga hea ja omapärane. Parim valik sealt.
Jälle bussi ja sõit tänasesse ööbimisasutusse. Sõit oli pikk ja ma vist magasin enamuse ajast. Natuke lahedamat loba ka. Nimelt, meie tuba asub hotelli kümnendal korrusel vaatega linnale,ja sain teadsa, et ümberlõikus mehest naiseks maksab 100000 bahti, ehk siis umes 3000 eurot. Ma ise ei plaani seda teha, aga meile räägiti sellest:-)
Tahaks hullult kirjutada sellest, kuidas kohalikud elavad ja mis suhe on neil oma masinatega, aga see vajaks eraldi teemat ja ma kirjutan sellest siis, kui midagi muud kirjutada pole :-)
Igatahes sõbrakesed, kell kohe 23.00 ja homme jälle vara bussile, niiet lähen magama. Aga homme jälle kriblan teile.
Olge seal mõnusad ja kui arvate, et siin lihtne olla siis ei... Särk koguaeg märg ja natukene palav on ka... Tegelt pole hullu, siis isegi väga hea olla, ei tahaks enam kunagi sinna külma kätte tulla :-).
Olge ttublid ja tervitused Taimaalt :-)
Eriti tegus päev olnud täna, aga alustada tahaks täna hoopis millegi muuga. Nimelt...
Ma olen alati tahtnud endale suurt maja, vähemalt 250 m2, nüüd kus iga päev õhtul basseinis ujumas käinud tean, et sellisesse pisikesse kuuti mu bassein ära ei mahuks, pean ruute natukene juurde planeerima.. Ehk siis nagu välja lugesite, siis meil ikka ja jälle hotellis bassein. Siin on ka saun, selline ehtne, kus võid leiliga lusti lüüa nii nagu hing ihkab. Nii ma tegingi :-). Aga viimasel korral, kui proovisin leili visata, siis oli minuga mingi sumo saunas ja hakkas miskit karjuma, seal jätsin pooleli :-) .
Tänane majutuskoht Classic Kameo, Ayutthaya linnas. See linn oli kunagi aastasadu Tai pealinn. Siis tuli sõda ja nii see läks. Aga seda kutsutakse inglite linnaks, miks, ma ei tea :-) aga ilus nimi :-)
Aga tänasest päevast. Ärkasime nagu ikka, vara meie ja teie aja järgi, kell seitse sööma ja kaheksa bussile, koht kus eilse öö viibisime oli ikka meeletult ilus, hommikul sai veel ringi vaadatud ja klõpsutatud.
Aga päevast rääkides. Astusime bussi, läks sõiduks. Esimene peatus- elevandi küla. Kes siis ei teaks, et Tais on võimalik elevandiga sõita :-). Kõige ebastabiilsem sõiduvahend, millega ma kunagi reisinud olen, eriti mäest alla. Õudne, aga meeletult lahe. Mulle tundus, et meie londiste juht oli mingi pilvik :-). Suht udu ja sonis ja niisama kahtlane tegelane. Agajäime ellu ja elamus oli meeletu.
Igatahes, tiirutasime nendega seal veidi, sain ka sanga vahepeal haarata, usaldasin oma telefoni härra stonerile ja ta siis klõpsutas meist pilte.
Peale sõitu saime vante natukene sööta banaanidega (jube näljased olid) ja siis tuli vantide etteaste. Küll seisid esimestel jalgadel, küll taghumistel, keerutasid hula rõngast, tantsisid ja kõndisid kolmel jalal. Igast vigureid tegid veel. Mampsil video ka, kui tuleme siis näete.
Edasi läksime rongile, millega sellel surmaraudteel sõita saab. No tegelikult me rongile ei läinud kohe ja nüpd sellest räägingi.
Nimelt on siin rongidega nagu on, ehk siis jõuab nii kuidas jõuab ja keegi ei pahanda. Ehk siis rong pidi väljuma 11.33 aga tegelikult väljus umbes kaks tundi hiljem. Aga kohalikud sellega harjunud ja neid see ei häiri. Mul sai küll vahepeal villand seal rongijaamas tiksumisest. Aga oligi kiire puhkuse jooksul aega natukene mõelds ja plaane teha. kui rong lõpuks saabus, istusime peale ja läks sõiduks, rong nsgu rong ikka, selline vana. Nagu kunagi meie rongid:-) natukene logumad. Aga vaatamisväärsused olid super...
Jõudsime umbes 20 minutiga oma peatusse ja seal ootas meid söögikoht. Sõime kõhud täis ja tuiasime turul, kuna see jäi bussi minnes tee peale. Turg nagu iga teine, aga see oli rahulik. Keegi ennast peale ei surunud, pigem oli klientidest poogen, kes vaatas filmi, kes sõi, aga saigi rahulikult ringi vaadatud. Seal oli ka putka, kus müüdi kohaliku veini. Saime proovida igasuguseid erinevaid,seal oleks võinud vabalt ennast kooma juua sellest proovimisest, aga me seda ei teinud. Aga mamps leidis kookose veini, mille talle soetasime. See oli väga hea ja omapärane. Parim valik sealt.
Jälle bussi ja sõit tänasesse ööbimisasutusse. Sõit oli pikk ja ma vist magasin enamuse ajast. Natuke lahedamat loba ka. Nimelt, meie tuba asub hotelli kümnendal korrusel vaatega linnale,ja sain teadsa, et ümberlõikus mehest naiseks maksab 100000 bahti, ehk siis umes 3000 eurot. Ma ise ei plaani seda teha, aga meile räägiti sellest:-)
Tahaks hullult kirjutada sellest, kuidas kohalikud elavad ja mis suhe on neil oma masinatega, aga see vajaks eraldi teemat ja ma kirjutan sellest siis, kui midagi muud kirjutada pole :-)
Igatahes sõbrakesed, kell kohe 23.00 ja homme jälle vara bussile, niiet lähen magama. Aga homme jälle kriblan teile.
Olge seal mõnusad ja kui arvate, et siin lihtne olla siis ei... Särk koguaeg märg ja natukene palav on ka... Tegelt pole hullu, siis isegi väga hea olla, ei tahaks enam kunagi sinna külma kätte tulla :-).
Olge ttublid ja tervitused Taimaalt :-)
laupäev, 25. aprill 2015
25.04
Helloooo :-)
Nii hea tuju kohe :-)
Aga ma siis alustan kuskilt siis. Esiteks ütlen kohe ära, et kirjutan blogi tahvlist ja kui hoog sees siis ei ole aega kirjavigu parandada, aga saate aru küll millest ma räägin niiet pole hullu ma arvan. Ma lihtsalt naeratan, nii Tais tehakse kui miski valesti :-)
Tänane päev... Ma ei teinudki täna pahandust, tegelikult ma tahtsin ujuma minna ennem seda kui ametlikult basseinis lubatud ujuda, aga uni oli nii magus. Niiet pahandused jäid seekord ära. Aga.
Ärkasime hommikul kell kuus panime kodinad kokku ja kobisime sööma, söök nagu ikka, väga hea, tullakse tuuakse ilusti kohvi ka nii palju kui tahtmist on. Edasi võtsime kodinad ja suundusime bussi, täna oli eriti tihe ja lahe päev.
Esimene külastuskoht- koht kus tehakse absoluutselt kõike kookosest, mida vähegi teha annab :-). Pikalt ei peatunud aga saime mõned vinged asjad, mida kodustele tuua.
Järgmine peatus-paaditurg. See vajab natukene rohkem kirjutamist :-)
Igatahes , on siin selline kohalik veneetsia, kus 8 inimest paadis ja siis kohalikud ralliässad kimavad nendega mööda kitsaid kanaleid kuni jõutakse turgu. See sõit oli meeletult lahe, pikk peenike paat, nagu kanuu, aga madala põhjaga. Aegajalt tahtis kummuli mina, kuna eesolev paat tekitas suured lained ja kanal kitsas, siis lõi vee korralikult lainesse. Mamps sai ükskord isegi veidi märjaks. Aga õnneks siin kliima nii niiske, et sedssa ei pane tähelegi väga. Aga kogemus oli väga lahe. Aa ja poole sõidu peal jäime seisma, vana naisterahvas kaldal pani ämbrisse kütust ja valati paaki. Väga prosta värk oli:-) muuseas mootoriteks olid neil kõigil paatidel auto mootorid, mille käigukasti otsa pandud pikk toru, kus otsas sõukruvi.
Paadiga randudes ootas meid ees turg, selline üsna pisike. Mitte nagu toiduturg, aga turg kus igast muud nänni, ehk siis turistidele :-) me teadsime, et jõuame varsti suuremale turule, niiet seal niisama tuiasime. Ja siis jõudsime õigele turule, suur ja lai ja hullumeelne kui pealetükkivad need tädikesed olla võivad, tulevad oma vietnami salvi näkku hõõruma, neid tuli väga kurjalt eemale peletada. Aga oli ka normaalseid ttegelasi, nende juurest ostsime ka mõned esemed. Mis mulle eriti meeldis, oli kauplemine. Ulmeline, kuidas 850 bahti maksev asi on võimalik ühe lausega muuta 400 bahtiseks. Aga nii siin käibki :-). Kaubelda oli hullult lahe ikka, eriti kui tead, et nad proovivadki sind lihtsalt koorida ja sinu kohus ongi kaubelda :-)
Peale turgu läksime sööma oma lõunat, see oli selline jõel ujuv alus, kus asus restoran. Süüa võis nii palju kui hing ihaldas ja valik oli ka üpris lai. Ja söögikord inimesele maksis ainult 200 bahti, ehk siis alla kuue euro. Ilmselgelt ma maitsesin igat asja kolm korda aga ma suure söömaga ka :-) selle raha eest väöga väärt kogemus.
Seal samas söögikoha juures oli üks vana sild, väga pikk sild. Ja sillal jooksis raudtee. Sellest ma räägin natukene pikemalt.
Sellest sillast üle jooksvat reaudteed nimetatakse surma raudteeks. Põhjus väga lihtne, seda silda ehitasid sõjavangid ja seal sai nneid väga palju surma, kuskil 90 000 kui ma ei eksi. Aga mis tänapäeval selle silla eriliseks teeb, on see, et sealt sõidavad rongid, küll väga aeglaselt, aga siis inimesed saavad lihtsalt silla ääres seista ja lasevad rongi mööda. Me kahjuks seda ei saanud näha. Peale seda käisime muuseumis, kus räägiti veel sillast ja sõjast. Informatiivne... Aga siis saime hotelli ära,
Hotellist- vingevingevinge :-). Küll hotellituba ise pole just kõige uhkem ja uuem, siis see mis nende majakeste vahel on, see on meeletu, veekogud, ojakesed, tiigid, kalad, basseinid, saunad jnejnejne, pole siin väga palju pilte teinud, mida teiega jagada, kuna endal selle avastamisega läks juba nii kaua aega ja kuna tihedalt loodust siin vvahel, siis pilt midagi väga ei näitaks, aga ma panen siia kodulehe, kes tahab saab vaadata. Ja päriselt selline koht ongi, ulmeliselt ilus.
Käisin ujusin basseinis päris pikalt, siis läksime õhtust sööma, söök nagu ikka, hea ja palju, aga restoranis oli täna ka elav muusika, üks neiu ja meesterahvas laulsid, mulle täiega meeldisid, pärast istusime veel ja kuulasime neid, tore õhtu oli.
Homme hommikul jälle kodinad kokku ja uude kohta. Kui ma ei eksi siis homme peaksime ööbima 5 tärni hotellis. Siiani kõik neljased.
www.felixriverkwai.co.th
Toredat nädalavahetuse jätku teile jja minu kell ütleb, et peaksin varsti magama minema . :-) tsau
Nii hea tuju kohe :-)
Aga ma siis alustan kuskilt siis. Esiteks ütlen kohe ära, et kirjutan blogi tahvlist ja kui hoog sees siis ei ole aega kirjavigu parandada, aga saate aru küll millest ma räägin niiet pole hullu ma arvan. Ma lihtsalt naeratan, nii Tais tehakse kui miski valesti :-)
Tänane päev... Ma ei teinudki täna pahandust, tegelikult ma tahtsin ujuma minna ennem seda kui ametlikult basseinis lubatud ujuda, aga uni oli nii magus. Niiet pahandused jäid seekord ära. Aga.
Ärkasime hommikul kell kuus panime kodinad kokku ja kobisime sööma, söök nagu ikka, väga hea, tullakse tuuakse ilusti kohvi ka nii palju kui tahtmist on. Edasi võtsime kodinad ja suundusime bussi, täna oli eriti tihe ja lahe päev.
Esimene külastuskoht- koht kus tehakse absoluutselt kõike kookosest, mida vähegi teha annab :-). Pikalt ei peatunud aga saime mõned vinged asjad, mida kodustele tuua.
Järgmine peatus-paaditurg. See vajab natukene rohkem kirjutamist :-)
Igatahes , on siin selline kohalik veneetsia, kus 8 inimest paadis ja siis kohalikud ralliässad kimavad nendega mööda kitsaid kanaleid kuni jõutakse turgu. See sõit oli meeletult lahe, pikk peenike paat, nagu kanuu, aga madala põhjaga. Aegajalt tahtis kummuli mina, kuna eesolev paat tekitas suured lained ja kanal kitsas, siis lõi vee korralikult lainesse. Mamps sai ükskord isegi veidi märjaks. Aga õnneks siin kliima nii niiske, et sedssa ei pane tähelegi väga. Aga kogemus oli väga lahe. Aa ja poole sõidu peal jäime seisma, vana naisterahvas kaldal pani ämbrisse kütust ja valati paaki. Väga prosta värk oli:-) muuseas mootoriteks olid neil kõigil paatidel auto mootorid, mille käigukasti otsa pandud pikk toru, kus otsas sõukruvi.
Paadiga randudes ootas meid ees turg, selline üsna pisike. Mitte nagu toiduturg, aga turg kus igast muud nänni, ehk siis turistidele :-) me teadsime, et jõuame varsti suuremale turule, niiet seal niisama tuiasime. Ja siis jõudsime õigele turule, suur ja lai ja hullumeelne kui pealetükkivad need tädikesed olla võivad, tulevad oma vietnami salvi näkku hõõruma, neid tuli väga kurjalt eemale peletada. Aga oli ka normaalseid ttegelasi, nende juurest ostsime ka mõned esemed. Mis mulle eriti meeldis, oli kauplemine. Ulmeline, kuidas 850 bahti maksev asi on võimalik ühe lausega muuta 400 bahtiseks. Aga nii siin käibki :-). Kaubelda oli hullult lahe ikka, eriti kui tead, et nad proovivadki sind lihtsalt koorida ja sinu kohus ongi kaubelda :-)
Peale turgu läksime sööma oma lõunat, see oli selline jõel ujuv alus, kus asus restoran. Süüa võis nii palju kui hing ihaldas ja valik oli ka üpris lai. Ja söögikord inimesele maksis ainult 200 bahti, ehk siis alla kuue euro. Ilmselgelt ma maitsesin igat asja kolm korda aga ma suure söömaga ka :-) selle raha eest väöga väärt kogemus.
Seal samas söögikoha juures oli üks vana sild, väga pikk sild. Ja sillal jooksis raudtee. Sellest ma räägin natukene pikemalt.
Sellest sillast üle jooksvat reaudteed nimetatakse surma raudteeks. Põhjus väga lihtne, seda silda ehitasid sõjavangid ja seal sai nneid väga palju surma, kuskil 90 000 kui ma ei eksi. Aga mis tänapäeval selle silla eriliseks teeb, on see, et sealt sõidavad rongid, küll väga aeglaselt, aga siis inimesed saavad lihtsalt silla ääres seista ja lasevad rongi mööda. Me kahjuks seda ei saanud näha. Peale seda käisime muuseumis, kus räägiti veel sillast ja sõjast. Informatiivne... Aga siis saime hotelli ära,
Hotellist- vingevingevinge :-). Küll hotellituba ise pole just kõige uhkem ja uuem, siis see mis nende majakeste vahel on, see on meeletu, veekogud, ojakesed, tiigid, kalad, basseinid, saunad jnejnejne, pole siin väga palju pilte teinud, mida teiega jagada, kuna endal selle avastamisega läks juba nii kaua aega ja kuna tihedalt loodust siin vvahel, siis pilt midagi väga ei näitaks, aga ma panen siia kodulehe, kes tahab saab vaadata. Ja päriselt selline koht ongi, ulmeliselt ilus.
Käisin ujusin basseinis päris pikalt, siis läksime õhtust sööma, söök nagu ikka, hea ja palju, aga restoranis oli täna ka elav muusika, üks neiu ja meesterahvas laulsid, mulle täiega meeldisid, pärast istusime veel ja kuulasime neid, tore õhtu oli.
Homme hommikul jälle kodinad kokku ja uude kohta. Kui ma ei eksi siis homme peaksime ööbima 5 tärni hotellis. Siiani kõik neljased.
www.felixriverkwai.co.th
Toredat nädalavahetuse jätku teile jja minu kell ütleb, et peaksin varsti magama minema . :-) tsau
Tellimine:
Postitused (Atom)