Nonii sõbrakesed. Ja pere ka :-)
Tänane päev on oli mega...
Magasin öösel suht kehvasti, ei teagi millest see tingitud oli, aga uni oli väga habras. Aga hommikul ajas emps mind jälle üles, et sööma jõuaksime. Jõudsime, jeiii. Peale seda läksime päikest võtma, ma küll ei päevitanud, aga siin vist pole vahet kas oled päikse käes või mitte, igaljuhul hakkab päike peale. Niisiis ma istusin varjus ja katsin oma punase rinnapealse kinni, et rohkem punetust ei saaks.
Aga basseinis oli vesi jahedam kui eile, niiet ujuda oli hea. Umbes lõunapaiku tulid meie juurde vandersellid, kes ütlesid, et löhme nüüd saari avastama. Mõeldud- tehtud. Tund aega hiljem istusime autosse ja läks sõiduks sinna kus paadid on. Tegelikult mitte autosse. Seekord istusime kasti. Enam polnud istmeid, lihtsalt Navara lahtine kast. Aga nii siin elu käib ja sõit polnud ka pikk. Ja lisaks meid oli koos juhiga 11 ühel masinal. Eestis poleks see kuidagi võimalik. Nagu mainisin, siis sõit oli lühike. Paar kilomeetrit. Ja juba nägimegi paate. Sai natuke oodatud, kuni söögid ja joogid paadile said ja siis oli minek :-) .
Paadisõit oli lahe. Olid kerged lained, millest paat pidi üle hüppama. Vinge. Meenusid kohe ajad, kus Tartus elasin ja sai veel pisema isendiga Peipsil kalal käidud :-) toredad ajad.
Esimena külastasime pisikest saart, kus randudes saime kohe snorgeldama minna.
Jube lahe ikka, korallid ja kalad ja kõik. Kuiti vesi oli natukene sombune, siis näha oli ikkagi väga palju. Ja siiiiiis. Siis nägin siilipoissi merepõhjas,päris hirmuäratav kogemus. Okad olid vähemalt 30cm. Õudne vaatepilt. Aga tõesti see oli ikka väga lahe kogemus.
Snorgeldatud, astusime paati ja sõit jätkus.. Suuremale saarele. Seal sõime lõunat ja uujusime. Esimest korda terve siin veedetud aja jooksulm tundus mulle, et õhk on külm. Aga ma vist eksisin, sest hetkel istun väljas ja higi voolab.
Aga. Sai ujutud, söödud ja joodud, muidugi vaatasime natuke ka saarel ringi. Ja oligi käes aseg, kus oli vaja tagasi oma hotelli minna. Teepeal snorgeldasime veel natukene ja seal oli siilipoisse oluliselt rohkem kui esimeses kohas. Aga õnneks vesi sügav ja siilikesed meile ohuks ei olnud.
Jõudsime tagasi hotelli ja ma rääkisin kohaliku prantslasega, kes siin hotellis töötab. Ta ütles et hotellis on 189 tuba ja see nv on nendest täidetud 180. Ehk siis meie hotell on täna rahvast täis. Siiski, oli rahvast piisavalt vähe, et leidsime basseini ääreääres istumiskohad ja sai basseinides ujuda ka. Selline peakski olema iga hotell. Mul on väga hea meel, et me just selles hotellis elasme hetkel. Mõnus rannaäärne koht, piisavalt vaikne ja piisavalt vähe inimesi et ennast vägaväga hästi tunda.
Magasin ka päeval natukene, umbes tunnikese. Ja siis läksime sööma. Ilmselgelt oli meil live muusika ja söök ka väga hea. Lauljal, kellega ma hästi läbi saan on siin paar tuttavat, kes samuti Filipiinidelt. Ülimalt lahedad neiud. Aga sain ka nendega pikemalt rääkida ja muidugi tahtsid nad pilti teha, kuna ma kasvult suurem kui nende kohalikud amigod. Panen sellest fotoalbumisse pildi ka.
Ja nüüd ongi päev läbi. Homme on meie viimane päev paradiisis, niiet ülehomme kell kolm hommikul peame siit lahkuma. Ehk siis homme ma magama ei lähe, muidu lennukis ei tule und.
Ilusat õhtut teile ja juba üsnapea oleme tagasi kodumaal kahjuks :-)
Chiao :-)
laupäev, 2. mai 2015
reede, 1. mai 2015
30.04 ja 01.05
Ohjahh, kuu vahetus...
Nägin facebookis, et kodumaal peeti väga kõvad peod maha. Aga ka siin, kohalikel on vaba päev täna, ehk siis pikk nädalavahetus. Ja seda oli näha ka.
Aga alustame siis eilsest päevast. Kõigepealt pean mainima, et puhkus on ikka meeletult lahe ja olla terve päeva oma aja peremees, seda tunnet pole kaua tundnud. Pole ühtegi kohustust ega probleemi. Tegelt ikka on küll probleeme...
Suurim probleem on see, et jõuaks ikka piisavalt jumet peale saada, ennem kui koju jõuame. Teine probleem- mida ma siis täna teen :-) tegelikult siin tegevust küllaga. Käin kordamööda meres ja basseinis ujumas. Mõnnnnnna :-)
Aga eilne päev oli rahulik, ärkasime päris hilja, kuskil pool kümme. Ja siis vedisime sööma. Peale seda päikse kätte. Ega siin tegelikult ei saa terve päeva pleesitada. Ma saan olla maksimum tund aega päikse all ja siis juba vägaväga punane. Aga meil siin teisigi Eestlasi, kellega lobiseda ja kaarte mängida ja muud põnevat. Ja kell kuus hakkab mängima restoranis elav muusika, see on üks igavesti toree asi. Saame selle lauljaga päris hästi läbi ja oleme juba päris palju juttu rääkinud. Vinge tegelane :-)
Aga täna... Täna ärkasin natukene varem kui eile, kuna emps tahtis linna minna. Siit lähevad tasuta hotellist bussid lähimasse linna. Ja bussid lähevad kell 9.00 ja 12.30 tagasi tuleb ainult kell 13.00. Niisiis ärekasime umbes kaheksa, käisime ajasime kõhud täis ja siis läkski mams linna rändama. Mina läksin basseini äärde, võtsin päikest ja käisin ujumas. Paljupalju kordi, sest seda ma siin teengi enamasti, ujun :-)
Arvasin, et ei suuda poole tunniga ennast punaseks päevitada, aga kui aru sain, et liig on oli juba natukene hilja. Ehk siis, ma olen täna väga punane. Ja ainult poolest tunnist piisas. Peale lõunat soigusid oma tubadest välja ka vandersellid. Grupp eestlasi- jube lahedads ja nendega saab nalja ka parajalt. Tegime päevaplaane. Otsustasime minna linna, et vaadata mis seal toimumas on. Kell pool kolm astusime hotelli alalt välja ja hakkasime taksot püüdma. Õnneks turvamehed välisväravas orgunnivad selle ise ära. Sõitsime kohaliku taksoga. Ehk siis vana maastur, millel puur kastis, kus istmed kahel pool. Vinge sõit.
Teepeale jäi meil üks rand, mis on vabadel päevadel siinsete inimeste üks lemmikutest kohtadest. Masinaid seisis teeääres palju.. Tegelt oli isegi päris hull ummik seal.
Nagu eelnevalt mainisin, siis oli enamus Taidel vaba päev.
Inimesed siinkandis ei uju ujukatega.. Väga imelik vaadata, aga selline tunne, et nii nagu randa tuldi, nii ka ujutakse- särgid seljas ja püksid jalas. Muidugi pean ma ka järjekordelt ära mainima Taide autohulluse. Peaaegu iga masin mis rannas oli, oli maastur. Oli madalaid ja oli kõrgeid, aga üks uhkem kui teine. Eriti kõval tasemel oli neil helisüsteemid, ulmeeeee...ja neid masinaid ranna ääres oli ka ikka meeletu kogus.
Bussid :-) see on eriti huvitav teema, nägime hordides busse, mis olid michelini mehikestega üleni ära ehitud ja muusika samamoodi meeletu sees, nagu diskobussid. Ummikus seistes nägin isegi ühte bussi mille vedrustus mängis muusika rütmis kaasa. Nagu Ameerika filmides need gängstade autod :-). Täitsa müstika ikka. Aga kunagi jõudsime linna ka. Jalutasime seal, vaatasime mis toimub ja otsisime kohta kus süüa, kuna meid oli kokku seitse, siis otsisime natukene suuremat kohta, et saaksime ikka üheskoos ümber laua istuda. Leidsime ühe koha. Laud oli nonii räpane ja üldse see koht oli väga kahtlane. Seal ei julenud süüa ja otrsisime edasi. Lõpuks jõudsime normaalsesse kohta, valisime toidud välja ja läks söömaks. Kohalik toit on kohati ikka väga vürtsine. Tegelikult mitte just toit aga mõni lehekene toidus sees. Ehk siis väga hoolikalt tuileb vaadata mida suhu pistad. Söök söödud hakkasime tagasi linna liikuma.sõit 15 km per kärss umbes üks euro. Pole üldse paha. Aga takso oli samasugune, kus istusime kuudis pinkidel. Tagasitulles oli taksojuht ikka eriline liiklushuligaan. Niipalju kui ma nägin ta armatuuri, siis tal spidomeeter oli miilides, aga seier, mis kiirust peaks näitama, puudus. Õnneks suht pisike tee ja ta väga kihutada ei saanud.
Jõudsin tagasi tuppa ja siis läksin empsiga sööma. Tegelikult mina ei söönud, aga olin talle meeleldi seltsiks, kuna seal elav muusika. Täna oli rahvast rohkem, kui muidu. Oli ka väikseid lapsi, kes laulda said kui tahtsid. Kutsuti mind ka laulule. Võtsin kidra kätte ja tegin ka kaks lugu. Väga huvitav kogemus oli :-) . ahjaa lauljaga tegin ühe tantsu kaa :-).
Ehk siis. Oli ülimalt tore päev, kahjuks on jõudnud kätte peaaegu öö. Niiet mina pistan pillid koti ja varsti magama. Ei tea veel kuidas see õnnestub, kuna rind on ikka väga punane :-) aga eks ma proovin. Saadan soojad tervitused kodustele ja üsna varsti juba näeme.
Kui nüüd päris aus veel olla, siis koduseid ja sõpru igatsen meeletult, aga ei igatse üldse kodumaad. Siin ilmad nii võrratud, et ei tahagi kohe ära minna. Tõesti ülimalt vinge elamus siin.
Bye... :-)
Nägin facebookis, et kodumaal peeti väga kõvad peod maha. Aga ka siin, kohalikel on vaba päev täna, ehk siis pikk nädalavahetus. Ja seda oli näha ka.
Aga alustame siis eilsest päevast. Kõigepealt pean mainima, et puhkus on ikka meeletult lahe ja olla terve päeva oma aja peremees, seda tunnet pole kaua tundnud. Pole ühtegi kohustust ega probleemi. Tegelt ikka on küll probleeme...
Suurim probleem on see, et jõuaks ikka piisavalt jumet peale saada, ennem kui koju jõuame. Teine probleem- mida ma siis täna teen :-) tegelikult siin tegevust küllaga. Käin kordamööda meres ja basseinis ujumas. Mõnnnnnna :-)
Aga eilne päev oli rahulik, ärkasime päris hilja, kuskil pool kümme. Ja siis vedisime sööma. Peale seda päikse kätte. Ega siin tegelikult ei saa terve päeva pleesitada. Ma saan olla maksimum tund aega päikse all ja siis juba vägaväga punane. Aga meil siin teisigi Eestlasi, kellega lobiseda ja kaarte mängida ja muud põnevat. Ja kell kuus hakkab mängima restoranis elav muusika, see on üks igavesti toree asi. Saame selle lauljaga päris hästi läbi ja oleme juba päris palju juttu rääkinud. Vinge tegelane :-)
Aga täna... Täna ärkasin natukene varem kui eile, kuna emps tahtis linna minna. Siit lähevad tasuta hotellist bussid lähimasse linna. Ja bussid lähevad kell 9.00 ja 12.30 tagasi tuleb ainult kell 13.00. Niisiis ärekasime umbes kaheksa, käisime ajasime kõhud täis ja siis läkski mams linna rändama. Mina läksin basseini äärde, võtsin päikest ja käisin ujumas. Paljupalju kordi, sest seda ma siin teengi enamasti, ujun :-)
Arvasin, et ei suuda poole tunniga ennast punaseks päevitada, aga kui aru sain, et liig on oli juba natukene hilja. Ehk siis, ma olen täna väga punane. Ja ainult poolest tunnist piisas. Peale lõunat soigusid oma tubadest välja ka vandersellid. Grupp eestlasi- jube lahedads ja nendega saab nalja ka parajalt. Tegime päevaplaane. Otsustasime minna linna, et vaadata mis seal toimumas on. Kell pool kolm astusime hotelli alalt välja ja hakkasime taksot püüdma. Õnneks turvamehed välisväravas orgunnivad selle ise ära. Sõitsime kohaliku taksoga. Ehk siis vana maastur, millel puur kastis, kus istmed kahel pool. Vinge sõit.
Teepeale jäi meil üks rand, mis on vabadel päevadel siinsete inimeste üks lemmikutest kohtadest. Masinaid seisis teeääres palju.. Tegelt oli isegi päris hull ummik seal.
Nagu eelnevalt mainisin, siis oli enamus Taidel vaba päev.
Inimesed siinkandis ei uju ujukatega.. Väga imelik vaadata, aga selline tunne, et nii nagu randa tuldi, nii ka ujutakse- särgid seljas ja püksid jalas. Muidugi pean ma ka järjekordelt ära mainima Taide autohulluse. Peaaegu iga masin mis rannas oli, oli maastur. Oli madalaid ja oli kõrgeid, aga üks uhkem kui teine. Eriti kõval tasemel oli neil helisüsteemid, ulmeeeee...ja neid masinaid ranna ääres oli ka ikka meeletu kogus.
Bussid :-) see on eriti huvitav teema, nägime hordides busse, mis olid michelini mehikestega üleni ära ehitud ja muusika samamoodi meeletu sees, nagu diskobussid. Ummikus seistes nägin isegi ühte bussi mille vedrustus mängis muusika rütmis kaasa. Nagu Ameerika filmides need gängstade autod :-). Täitsa müstika ikka. Aga kunagi jõudsime linna ka. Jalutasime seal, vaatasime mis toimub ja otsisime kohta kus süüa, kuna meid oli kokku seitse, siis otsisime natukene suuremat kohta, et saaksime ikka üheskoos ümber laua istuda. Leidsime ühe koha. Laud oli nonii räpane ja üldse see koht oli väga kahtlane. Seal ei julenud süüa ja otrsisime edasi. Lõpuks jõudsime normaalsesse kohta, valisime toidud välja ja läks söömaks. Kohalik toit on kohati ikka väga vürtsine. Tegelikult mitte just toit aga mõni lehekene toidus sees. Ehk siis väga hoolikalt tuileb vaadata mida suhu pistad. Söök söödud hakkasime tagasi linna liikuma.sõit 15 km per kärss umbes üks euro. Pole üldse paha. Aga takso oli samasugune, kus istusime kuudis pinkidel. Tagasitulles oli taksojuht ikka eriline liiklushuligaan. Niipalju kui ma nägin ta armatuuri, siis tal spidomeeter oli miilides, aga seier, mis kiirust peaks näitama, puudus. Õnneks suht pisike tee ja ta väga kihutada ei saanud.
Jõudsin tagasi tuppa ja siis läksin empsiga sööma. Tegelikult mina ei söönud, aga olin talle meeleldi seltsiks, kuna seal elav muusika. Täna oli rahvast rohkem, kui muidu. Oli ka väikseid lapsi, kes laulda said kui tahtsid. Kutsuti mind ka laulule. Võtsin kidra kätte ja tegin ka kaks lugu. Väga huvitav kogemus oli :-) . ahjaa lauljaga tegin ühe tantsu kaa :-).
Ehk siis. Oli ülimalt tore päev, kahjuks on jõudnud kätte peaaegu öö. Niiet mina pistan pillid koti ja varsti magama. Ei tea veel kuidas see õnnestub, kuna rind on ikka väga punane :-) aga eks ma proovin. Saadan soojad tervitused kodustele ja üsna varsti juba näeme.
Kui nüüd päris aus veel olla, siis koduseid ja sõpru igatsen meeletult, aga ei igatse üldse kodumaad. Siin ilmad nii võrratud, et ei tahagi kohe ära minna. Tõesti ülimalt vinge elamus siin.
Bye... :-)
Tellimine:
Postitused (Atom)