02.05

Nonii sõbrakesed. Ja pere ka :-)

Tänane päev on oli mega...
Magasin öösel suht kehvasti, ei teagi millest see tingitud oli, aga uni oli väga habras. Aga hommikul ajas emps mind jälle üles, et sööma jõuaksime. Jõudsime, jeiii. Peale seda läksime päikest võtma, ma küll ei päevitanud, aga siin vist pole vahet kas oled päikse käes või mitte, igaljuhul hakkab päike peale. Niisiis ma istusin varjus ja katsin oma punase rinnapealse kinni, et rohkem punetust ei saaks.
Aga basseinis oli vesi jahedam kui eile, niiet ujuda oli hea. Umbes lõunapaiku tulid meie juurde vandersellid, kes ütlesid, et löhme nüüd saari avastama. Mõeldud- tehtud. Tund aega hiljem istusime autosse ja läks sõiduks sinna kus paadid on. Tegelikult mitte autosse. Seekord istusime kasti. Enam polnud istmeid, lihtsalt Navara lahtine kast. Aga nii siin elu käib ja sõit polnud ka pikk. Ja lisaks meid oli koos juhiga 11 ühel masinal. Eestis poleks see kuidagi võimalik. Nagu mainisin, siis sõit oli lühike. Paar kilomeetrit. Ja juba nägimegi paate. Sai natuke oodatud, kuni söögid ja joogid paadile said ja siis oli minek :-) .
Paadisõit oli lahe. Olid kerged lained, millest paat pidi üle hüppama. Vinge. Meenusid kohe ajad, kus Tartus elasin ja sai veel pisema isendiga Peipsil kalal käidud :-)  toredad ajad.
Esimena külastasime pisikest saart, kus randudes saime kohe snorgeldama minna.
Jube lahe ikka, korallid ja kalad ja kõik. Kuiti vesi oli natukene sombune, siis näha oli ikkagi väga palju. Ja siiiiiis. Siis nägin siilipoissi merepõhjas,päris hirmuäratav kogemus. Okad olid vähemalt 30cm. Õudne vaatepilt. Aga tõesti see oli ikka väga lahe kogemus.

Snorgeldatud, astusime paati ja sõit jätkus.. Suuremale saarele. Seal sõime lõunat ja uujusime. Esimest korda terve siin veedetud aja jooksulm tundus mulle, et õhk on külm. Aga ma vist eksisin, sest hetkel istun väljas ja higi voolab.

Aga. Sai ujutud, söödud ja joodud, muidugi vaatasime natuke ka saarel ringi. Ja oligi käes aseg, kus oli vaja tagasi oma hotelli minna. Teepeal snorgeldasime veel natukene ja seal oli siilipoisse oluliselt rohkem kui esimeses kohas. Aga õnneks vesi sügav ja siilikesed meile ohuks ei olnud.

Jõudsime tagasi hotelli ja ma rääkisin kohaliku prantslasega, kes siin hotellis töötab. Ta ütles et hotellis on 189 tuba ja see nv on nendest täidetud 180. Ehk siis meie hotell on täna rahvast täis. Siiski, oli rahvast piisavalt vähe, et leidsime basseini ääreääres istumiskohad ja sai basseinides ujuda ka. Selline peakski olema iga hotell. Mul on väga hea meel, et me just selles hotellis elasme hetkel. Mõnus rannaäärne koht, piisavalt vaikne ja piisavalt vähe inimesi et ennast vägaväga hästi tunda.
Magasin ka päeval natukene, umbes tunnikese. Ja siis läksime sööma. Ilmselgelt oli meil live muusika ja söök ka väga hea. Lauljal, kellega ma hästi läbi saan on siin paar tuttavat, kes samuti Filipiinidelt. Ülimalt lahedad neiud. Aga sain ka nendega pikemalt rääkida ja muidugi tahtsid nad pilti teha, kuna  ma kasvult suurem kui nende kohalikud amigod. Panen sellest fotoalbumisse pildi ka.
Ja nüüd ongi päev läbi. Homme on meie viimane päev paradiisis, niiet ülehomme kell kolm hommikul peame siit lahkuma. Ehk siis homme ma magama ei lähe, muidu lennukis ei tule und.
Ilusat õhtut teile ja juba üsnapea oleme tagasi kodumaal kahjuks :-)
Chiao :-)