26.04

Heii sõbrad :-)

Eriti tegus päev olnud täna, aga alustada tahaks täna hoopis millegi muuga. Nimelt...
Ma olen alati tahtnud endale suurt maja, vähemalt 250 m2, nüüd kus iga päev õhtul basseinis ujumas käinud tean, et sellisesse pisikesse kuuti mu bassein ära ei mahuks, pean ruute natukene juurde planeerima.. Ehk siis nagu välja lugesite, siis meil ikka ja jälle hotellis bassein. Siin on ka saun, selline ehtne, kus võid leiliga lusti lüüa nii nagu hing ihkab. Nii ma tegingi :-). Aga viimasel korral, kui proovisin leili visata, siis oli minuga mingi sumo saunas ja hakkas miskit karjuma, seal jätsin pooleli :-) .
Tänane majutuskoht Classic Kameo, Ayutthaya linnas. See linn oli kunagi aastasadu Tai pealinn. Siis tuli sõda ja nii see läks. Aga seda kutsutakse inglite linnaks, miks, ma ei tea :-) aga ilus nimi :-)
Aga tänasest päevast. Ärkasime nagu ikka, vara meie ja teie aja järgi, kell seitse sööma ja kaheksa bussile, koht kus eilse öö viibisime oli ikka meeletult ilus, hommikul sai veel ringi vaadatud ja klõpsutatud.

Aga päevast rääkides. Astusime bussi, läks sõiduks. Esimene peatus- elevandi küla. Kes siis ei teaks, et Tais on võimalik elevandiga sõita :-). Kõige ebastabiilsem sõiduvahend, millega ma kunagi reisinud olen, eriti mäest alla. Õudne, aga meeletult lahe. Mulle tundus, et meie londiste juht oli mingi pilvik :-). Suht udu ja sonis ja niisama kahtlane tegelane. Agajäime ellu ja elamus oli meeletu.
Igatahes, tiirutasime nendega seal veidi, sain ka sanga vahepeal haarata, usaldasin oma telefoni härra stonerile ja ta siis klõpsutas meist pilte.
Peale sõitu saime vante natukene sööta banaanidega (jube näljased olid) ja siis tuli vantide etteaste. Küll seisid esimestel jalgadel, küll taghumistel, keerutasid hula rõngast, tantsisid ja kõndisid kolmel jalal. Igast vigureid tegid veel. Mampsil video ka, kui tuleme siis näete.

Edasi läksime rongile, millega sellel surmaraudteel sõita saab. No tegelikult me rongile ei läinud kohe ja nüpd sellest räägingi.
Nimelt on siin rongidega nagu on, ehk siis jõuab nii kuidas jõuab ja keegi ei pahanda. Ehk siis rong pidi väljuma 11.33 aga tegelikult väljus umbes kaks tundi hiljem. Aga kohalikud sellega harjunud ja neid see ei häiri. Mul sai küll vahepeal villand seal rongijaamas tiksumisest. Aga oligi kiire puhkuse jooksul aega natukene mõelds ja plaane teha. kui rong lõpuks saabus, istusime peale ja läks sõiduks, rong nsgu rong ikka, selline vana. Nagu kunagi meie rongid:-)  natukene logumad. Aga vaatamisväärsused olid super...
Jõudsime umbes 20 minutiga oma peatusse ja seal ootas meid söögikoht. Sõime kõhud täis ja tuiasime turul, kuna see jäi bussi minnes tee peale. Turg nagu iga teine, aga see oli rahulik. Keegi ennast peale ei surunud, pigem oli klientidest poogen, kes vaatas filmi, kes sõi, aga saigi rahulikult ringi vaadatud. Seal oli ka putka, kus müüdi kohaliku veini. Saime proovida igasuguseid erinevaid,seal oleks võinud vabalt ennast kooma juua sellest proovimisest, aga me seda ei teinud. Aga mamps leidis kookose veini, mille talle soetasime. See oli väga hea ja omapärane. Parim valik sealt.

Jälle bussi ja sõit tänasesse ööbimisasutusse. Sõit oli pikk ja ma vist magasin enamuse ajast. Natuke lahedamat loba ka. Nimelt, meie tuba asub hotelli kümnendal korrusel vaatega linnale,ja sain teadsa, et ümberlõikus mehest naiseks maksab 100000 bahti, ehk siis umes 3000 eurot. Ma ise ei plaani seda teha, aga meile räägiti sellest:-)

Tahaks hullult kirjutada sellest, kuidas kohalikud elavad ja mis suhe on neil oma masinatega, aga see vajaks eraldi teemat ja ma kirjutan sellest siis, kui midagi muud kirjutada pole :-)

Igatahes sõbrakesed, kell kohe 23.00 ja homme jälle vara bussile, niiet lähen magama. Aga homme jälle kriblan teile.

Olge seal mõnusad ja kui arvate, et siin lihtne olla siis ei... Särk koguaeg märg ja natukene palav on ka... Tegelt pole hullu, siis isegi väga hea olla, ei tahaks enam kunagi sinna külma kätte tulla :-).

Olge ttublid ja tervitused Taimaalt :-)