29.04

Hei.

Täna on siis see päev, kus algas õige puhkus. Jeiii :-)
Igatahes. Ärkasime, läksime korrusele nr 27 ja pildistasime linnavaadet. Võimas vaatepilt. Meeletu suur linn, nii palju kui üldse midagi näha on, kõik on üks suur linn. Aga Bangkok ongi suurlinn oma 18 miljoni elanikuga. Muuseas, meenus üks huvitav fakt. Nime Bangkok teavad enamasti välismaalased aga tegelikult on linnal maailma kõige pikem linna nimi : Krung Thep Mahanakhon Amon Rattanakosin Mahinthara Mahadilok Phop Noppharat Ratchathani Burirom Udomratchaniwet Mahasathan Amon Piman Awatan Sathit Sakkathattiya Witsanukam Prasit. Vot selline uhke nimi.

Aga sõime kõhu täis ja istusime busbussile, et sõita oma järgmisse hotelli, kus viibime terve oma rannapuhkuse aja. Jätsime oma giidiga hüvasti, ja sõit algas. Üle kolme tunni loksumist. Aga jõudsime kohale.

Novotel Resort Rayongis. Ulmeliselt ilus koht, otse mere ääres. Muidugi on siin olemas basseinid, kus me ujume, kuna merevesi tundub kordades soojem kui õhk.  Esimene päev, kui saime lamada ja päikest nautida ja alla tunniga sain juba enamvähem valgest särgist lahti. Mis on tore. Kuna meil enam giidi pole, oleme siin omapead, siis oleme siin vaikselt mõelnud millega oma päevi sisustada. Tahaksime minna lähedalolevale saarele tuiama. Eks homme peab neid asju ajama hakkama. Muidugi tore on see, et ega keegi peale minu väga inglise keelt ei räägi ja kohalikud räägivad seda nii segaselt kui vähegi saab. Aga siin hotellis töötab mingisugune asjaajaja, kes pole kohalik ja kelle keel väga hea. Lubas meile kõik orgunnida, mida tahame. Eks homme näis kuidas läbirääkimised kulgevad .

Ahjaa, täna oli jälle õhõhtusöögi ajal elav muusika. Neiu ja meesterahvas Filipiinidelt, kus teiseks keeleks on inglise keel. Ajasin nendega natuke juttu ja naisterahvas kurtis, et nii palav on siin, siis jõudsime selleni, et eestis on aastaaeg, kus sajab lund. Sellepeale ütles ta, et tegelt pole ilmal väga vigagi :-). Ja ta polnud kunagi lund näinud :-) kõige põnevam oli see, et ta ei uskunud, et me saame autoga lumise ilmaga sõita, sest siis ju libe :-)  siis seletasin talle naastrehvidest ja soojendusest autos, mis oli tema jaoks uus. Neil autod ainult jahutavad.

Muuseas, kui me jõudsime juba masinate teemale, siis täna kirjutan natuke kohalikust kultuurist seoses masinatega.
Esiteks, kui ma arvasin, et Tais on kõik vanad masinad, siis ma eksisin rängalt. Enamus masinad mis siin ringi sõidavad on oluliselt uuemad ja uhkemad kui meie kodumaal. Eriti meeldib kohalikele oma autosid kaunistada. Iga teise hoone esimesel korrusel on üks autoremondi töökoda. Ja mida seal tehakse, otseloomulikult vahetatakse autode stangesid. Ma julgeks väita et 90 % masinatest kannavad ehtena uhkeid stangesid või kehvemal juhul stangemadaldusi. Säravaid detaile ja muid lisavidinaid on ka päris palju. Maasturid enamus madalaks lastud, vinge valuvelg all ja üleni toonklaasid. Ehk siis autodesse sisse pole näha. Isegi esiklaasid täiesti mustad. Ja kui masin pole just sellise väga stiilse välimusega, siis on kasti paigaldatud puurid, katused jne. Ja muidugi autodest võtavad nad välja ka viimast. Kui midagi vaja vedada, siis pole probleemi. Mahub peale palju mahub ja kui enam ei mahu, siis natukene saab ikka juurde panna. Sama ka inimeste vedamisega. Sõidetakse kastides, koormate peal, kus iganes. Aga kedagi siin vist ei häiri. Igatahes, masinapark sellel maal on väga korralik. Ja enamus autodest on koguaeg puhtad ja läikivad. Bussidega sama lugu. Kohalikud turistibussid on nagu multifilmist võetud. Värvilised ja edevad. Aga nii neile meeldibki. Aa ja muidugi tuledest rääkides. Kedagi ei häiri kui pidurdustuli mitte ei põle vaid vilgub ja kui suunatuli tahavaatepeeglil hoopis sinine :-). Selline tore maa :-) ahjaa, nägin kohaliku suurt bussi millel oli neoontuled all.

Aga tänaseks lõpetan, eks nüüd tuleb huvitav aeg, peab ise oma päevi sisustama. Aga pidage vastu seal külmal kodumaal, toon teile tagasitulles kohvriga sooja kaasa.